"I've never dropped anyone I believed in." M. Monroe.

Taaskord on saabunud see tore esmaspäev, kus nädalavahetuse rõõmud on vajunud ajalukku ja algab raske õppetöö. Viimane nädalavahetus oli suhteliselt sündmustevaene, aga tore oli mul küll. Reedel sai veidi varem koju, ehk läksime sõpadega Roograhusse pitsat mammuma. Olen endale kinda eesmärgiks võtnud seal kõik pitsad mingi aja jooksul läbi proovida.. Laupäeval olin juba päris varakult üleval ja ilusa ilma tõttu ei tahtnud kuidagi kodus püsida, käisin koeraga jalutamas ja pärast sõpradega. Mõnus, vaikne õhtu/öö. Pühapäeval algas Pürksi sõit ja nüüd ma siis siin olen. Homme on kunstiajaloo töö + Väinosse matemaatikat tegema ja ka uurimustöös peame Getteriga Noarootsi Gümnaasiumi kohta infot otsima. Ma tean et ma peaksin praegu tegelikult õppima kõike seda, aga ma ju ei jaksa. Ma lihtsalt ei suuda. Kõik on pea kohale kokku löönud ja üldse on nii raske. Aga tean et pean vastu ja suudan seda, sest see olen mina, Mina, ja ükskõik kui raske ka poleks (!!!) siis on alati inimesi kes on mulle toeks ja kes aitavad. Ja ma ei oska kirjeldada kui tänulik ma neile tegelikult olen. Seda ei saagi vist sõnadesse panna :) Igatahes lisasin siia ette veel mõningad lahedad pildid ja olge kiisud! :)